Ettevõtte stabiilne kasv nõuab järjepidevat tegelemist

Paljud inimesed räägivad juhtimisest ja meeskonnatööst, aga vaatlused näitavad, et erinevatelt inimestelt ühest vastust saada küsimusele, mis on juhtimine või meeskonnatöö, ei õnnestu. Kui inimesed esmakordselt lennukisse satuvad, siis neil enamasti ei teki mõtet, et huvitav sõiduriist, prooviks sellega ise kuhugi lennata. Õnneks või kahjuks ei ole see isegi võimalik ilma vastavat ettevalmistust läbimata. Täiesti kindel on see, et oma esimese(d) lennu(d) teevad kõik lendurid koos juhendajaga

Ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik omada piisavalt raha, et teha osakapitali sissemaks ja registreerida ettevõte. Kelleltki ei nõuta ettevõtlusega seotud põhitõdede tundmist või raha lugemise oskust. Ebaõnnestumine või õnnestumine sõltub aga organisatsioonides suuresti nende juhtidest ja liikmetest.

Probleeme organisatsioonis on uuritud läbi aegade nii Eestis kui ka mujal maailmas. Olulised tulemused on saavutatud mitmel pool maailmas erinevates instituutides, kus on uuritud ettevõtete diagnostikat ja otsuste täitmise otstarbekust ning efektiivsust. Eestis viimastel aastatel selliseid uuringuid tehtud ei ole. Kuna vajadused ja võimalused ühiskonnas muutuvad igapäevaselt, ei ole kõigil regulatsioonitasanditel seni suudetud ühtegi universaalset mudelit luua. Mistõttu ühiskonnas ja organisatsioonides on probleemid endiselt aktuaalsed.

Organisatsioonides on probleemide käsitlemine, nende tekkepõhjuste avastamine, nende sõnastamine ja otstarbekate lahendusteede leidmine keskse tähtsusega. Paraku tuleb ette meelevaldseid käsitlusi ja leppimist juhuslike lahendustega, mistõttu efektiivsus kannatab. Miks see aga nii on jääb enamusele arusaamatuks.

Erinevad uuringud näitavad, et sageli on nii, et organisatsioonide liikmed ja juhid soovivad üht, aga tulemuseks on hoopis midagi muud. Üheks oluliseks põhjuseks, miks see nii on, võib tuua asjaolu, et keskenduti probleemidele, mitte aga nende põhjustele. Tulemus, tagajärg, põhjus, eesmärk, siht, vahend, ressurss jne. Eelnevate karakteristikute tähendus, tähtsus ja omavaheline seos jääb sageli paljudele juhtidele sisuliselt hoomamatuks. Põhjused on erinevad. Mõneti puudulik ettevalmistus, kuid sageli ka ebaprofessionaalsed ning eksitavad konsultandid.

Sõltumata sellest, kas eelnevalt on koostatud detailne äriplaan või kas riskide hindamise kriteeriumid on küllalt täpselt määratletud, on probleemide kaardistamine igas organisatsioonis kestvalt aktuaalne. Otsustamise hetkel võivad juhil isegi olla teada otsustamist mõjutavad faktorid, kuid tuleb ette, et ta ignoreerib neid alateadlikult ja teeb nii öelda lihtsama otsuse, mille mõju võib avalduda hiljem.

Keskse tähtsusega küsimused on:

Olen antud teemaga tegelenud mitmeid aastaid. Olles samal ajal mitme ettevõtte ja muu organisatsiooni juhtkonnas, on mul olnud võimalus praktiliselt katsetada tehtud tähelepanekute paikapidavust. Leian, et igas organisatsioonis probleemidega süvendatult edasi tegelemiseks ja tehtud tähelepanekute teistega jagamiseks on mitmeid põhjuseid.

Esiteks on kõikides ettevõtetes iga päev probleemseid olukordi, mis mõjutavad ettevõtte toimimist.

Teiseks on alati üks osa varjatud- ja teine osa avalikke tegureid, mis kujundavad nii ettevõtte edukust kui ka töötajate rahulolu.

Kolmandaks on valdavalt tegevuskava eesotsas need küsimused, mis tunduvad vältimatud koheselt lahendada ja sageli see nimekiri muutub kiiresti ja ei lõpe kunagi. See omakorda tähendab, et pikaajalised küsimused lükkuvad sageli edasi ja vahel ei jõutagi nendega tegelemiseni.

Lühidalt kokku võttes, tuleks paar korda aastas kogu probleemistik üle vaadata ja prioritiseerida asjad nende tegeliku tähtsuse järjekorras nii, et need küsimused, mis ei ole kriitilised, aga on siiski olulised, saaksid kas varem või hiljem siiski tehtud ning need, mis tegelikult ei ole olulised, saaks üldse kõrvale jätta. See annab võimaluse tülikatest pikaajalistest kohustustest lõpuks vabaneda ja keskenduda sellele, mis on tegelikult oluline.

Igapäevase tegevuse kõrvalt võib see osutuda keeruliseks, mistõttu on kasulik leida paar korda aastas ühiselt aeg, et tegelikult tähtsad probleemid ja prioriteedid ühiselt ning selgelt sõnastada ning leppida kokku ka konkreetne tegevuskava nende teostamiseks.

Artikli kirjutas Maario Laas, Wisecounteri juhatuse esimees