Sanktsioonid majandusaasta aruande esitamata jätmise eest alates 1. veebruarist 2023

1. veebruarist 2023 jõustub äriregistri seadus, mis toob kaasa seadusandluses mitmeid muudatusi ja uuendusi, mis puudutavad juriidiliste isikute vormilist külge, aruandlust ning vastutust. Varasemalt reguleeris äriregistri küsimusi äriseadustik, milles tehti samuti mõned olulised muudatused seoses äriregistri seaduse vastu võtmisega.

Sanktsioonid majandusaasta aruande esitamata jätmisele karmistuvad

Käesolev artikkel keskendub äriregistri seaduse sätetele, mis reguleerivad muudatusi seoses majandusaasta aruanne esitamata jätmisega. Sanktsioonid muutuvad uute seadusesätete kohaselt oluliselt rangemaks ennekõike seetõttu, et majandusaasta aruannete esitamata jätmine või hilinemisega esitamine on Eesti majanduskeskkonnas sage nähtus.

Põhjuseid, miks majandusaasta aruanne jäetakse esitamata, on erinevaid. On olukordi, kus seda tehakse pahatahtlikult, selleks et varjata ettevõtte tegelikke andmeid, kas ettevõtte teiste osanike ja äripartnerite eest, aga on ka juhtumeid, kus ettevõte on omanike ja juhatuse poolt sisuliselt „hüljatud“, mis tähendab, et ettevõte on sisuliselt tegevuse lõpetanud, aga osanikud ei soovi algatada korrektset ettevõtte likvideerimise menetlust. Selline olukord tekitab eksitava pildi Eesti ettevõtlusmaastikust, mida seadusandja ei saa aktsepteerida, kuna sellest sõltub meie ettevõtluskeskkonna maine ja usaldusväärsus.

Trahvi määramine majandusaasta aruande esitamata jätmise eest muutub lihtsamaks (ÄRS § 57)

Varasemalt oli registripidajal õigus määrata trahv juriidilisele isikule, kelle majandusaasta aruanne oli tähtaegselt esitamata, kui juriidiline isik oli jätnud hoiatusmääruse tähelepanuta. Seaduseuuenduse kohaselt on registripidajal õigus majandusaasta aruande esitamata jätmise eest määrata juriidilisele isikule trahv ka ilma hoiatusmääruseta.

Trahvi suuruse määramisel on registripidamisel oluliselt suurem otsustusõigus kui varasemalt ja see sõltub järgmisest asjaoludest:

  1. mitu korda on majandusaasta aruanne jäänud tähtaegselt esitamata;
  2. kui pikk aeg on möödunud tähtajast, millal aastaarunne oleks tulnud esitada;
  3. muud registripidajale teadaolevad asjaolud.

Trahvi võib määrata korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni. Lisaks juriidilisele isikule saab trahvi määrata ka juriidilise isiku juhatusele ja osanikele personaalselt, kuna neil on seadusest tulenev kohustus aruanne esitada.

Registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu toimub lühema aja jooksul (ÄRS § 61)

Uue seaduse kohaselt on registripidajal õigus juriidiline isik registrist kustutada, kui registripidaja poolt määratud aruande esitamise tähtaega ei täideta ja aruande esitamise seadusjärgsest tähtajast on möödas vähemalt kolm kuud.

Kui varasemalt andis äriseadustik majandusaasta aruannete koostamiseks ja esitamiseks aega hoiatusmääruse järgselt minimaalselt kuus kuud, siis äriregistri seaduse kohaselt peab juriidiline isik esitama majandusaasta aruande hoiatusmääruses näidatud tähtaja jooksul. Kui pikaks uuest seadusest tulenev tähtaeg reaalsuses osutub, hakkab näitama praktika.

Varasemaga võrreldes ei pea registripidaja enam ootama kuue kuu möödumist majandusaasta aruande esitamise tähtajast, et juriidilisele isikule hoiatusmäärus välja saata. Seda saab teha kohe peale tähtaja möödumist, ehk paljude ettevõtjate puhul alates 1. juulist. Kustutamishoiatus ei välista paralleelselt ka trahvi(de) määramist.

Kokkuvõtteks

Lühidalt, seaduseandja on pannud äriregistri südameasjaks survestada ettevõtjaid majandusaasta aruandeid esitama, et intensiivistada äriregistris olevate andmete korrastamist. Korrektsel aruandlusel on oluline mõju Eesti ettevõtluskeskkonna tervisele ja usaldusväärsusele. Äriregistri üheks funktsiooniks on pakkuda ettevõtjatele võimalust saada infot nii olemasolevate kui potentsiaalsete äripartnerite kohta, et võimaldada parem selgus otsuste tegemisel ja ärisuhete loomisel. Seetõttu on vajalik, et register sisaldaks ettevõtete kohta kogu nõutavat infot, sh ka korrektseid ja tähtaegselt esitatud majandusaasta aruandeid.

Meie soovitused:

  1. Kontrollida ettevõtjaportaalist üle, kas teie majandusaasta aruanded on kindlasti esitatud. Vahel tuleb üllatusena, et aruanded on küll koostatud, kuid jäänud esitamata. Enamasti on asi selles, et mõne osaniku allkiri on puudu ja seetõttu on aruanne jäänud esitamata või on allkirjad olemas, aga esitamise nupp on jäänud vajutamata.
  2. Mitte lootma jääda sellele, et ehk äriregister ei jõua kõigiga korraga tegeleda ja ehk sel korral teie ettevõte pääseb kontrollist ja sanktsioonidest. Äriregistris on mitmed tegevused automatiseeritud ja nende tegevus muutub iga päevaga efektiivsemaks. Oleme märganud, et trahvide määramine on juba nüüd intensiivistumas ja ka hetkel kehtiva seaduse kohast trahvide määramise õigust kasutab register jõulisemalt kui varem.
  3. Kui te teate, et teil on majandusaasta aruanded tegemata ja esitamata, siis soovitame leida võimaluse asjaga koheselt tegeleda. Mida hilisemaks asja lükkate, seda suuremad on tõenäoliselt teie väljaminekud ja ajakulu. Wisecounteri konsultandid ja raamatupidajad on kõikides raamatupidamise ja maksude alastes küsimustes teile alati hea meelega abiks, aitame koostada ja esitada majandusaasta aruandeid ning korrastada raamatupidamist, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Artikli kirjutasid:

Maario Laas, Wisecounteri CEO ja Mari-Eva Ahja, Wisecounteri tegev- ja turundusjuht

Wisecounter OÜ pakub raamatupidamisteenuseid ning koolitus- ja konsultatsiooniteenuseid. Aitame lisaks Eestile alustada äritegevust ka Soome, Rootsi ja Läti turgudel.

Saatke meile päring või kirjutage e-mail info@wisecounter.ee ja võtame teiega esimesel võimalusel ühendust.  

Loe ka sarnased artiklid:


Võtke meiega ühendust ja tulge konsultatsioonile! Meie juures on esimene konsultatsioon tasuta. Räägime lähemalt, kas ja kuidas saame Teile kasulikud olla.