Erisoodustused on oluline osa ettevõtte töökorraldusest, mis võivad pakkuda töötajatele lisaväärtust ning aidata kaasa tööandja atraktiivsuse ja töötajate rahulolu kasvatamisele. Maksuvabade erisoodustuste alla käivad nt tervisetoetus (kuni 400 eurot aastas), koolituskulud (töötaja välja koolitamine), tööriietus ja töövahendid, ühisüritused (seda mõistlikkuse piires). Samas on paljud erisoodustused maksustatavad, kus eksimused raamatupidamises võivad tuua kaasa lisakulusid. Käesolevas artiklis anname ülevaate, mis on erisoodustused, kellele ja miks need on kasulikud, kuidas toimub nende maksustamine ning toome välja levinumad näited.

Mis on erisoodustus?

Erisoodustus on tulu mitterahaline vorm, mida tööandja annab töötajale (või töötajaga seotud isikule) tasuta või turuhinnast odavamalt. Sellised hüved ei kuulu tavapärase töötasu alla, kuid on siiski töötaja jaoks väärtuslikud – näiteks ülal välja toodud maksuvabad erisoodustused, aga ka tööauto kasutamine eraasjadeks või pereliikmetele hüvede pakkumine ettevõtte alt, eluaseme kulude katmine jne. Erisoodustusi reguleerib tulumaksuseadus ning maksustamise seisukohalt loetakse need tööandja kuluks, millelt tuleb tasuda maksud. 

Erisoodustuse maksustamisel arvestatakse erisoodustuse väärtuseks tööandja tehtud kulu koos käibemaksuga, sõltumata sellest, kas tööandjal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata või mitte. See tähendab, et erisoodustuse maksud (tulumaks ja sotsiaalmaks) arvutatakse kogukulult koos käibemaksuga. Erandina käsitletakse erisoodustusena ka üksikuid rahalisi väljamakseid ja need juhud on TuMSis täpselt sätestatud.

Kellele ja miks on erisoodustused kasulikud?

Tööandjale:

• Töötajate motiveerimine ja hoidmine. Erisoodustused võimaldavad pakkuda konkurentsivõimelist töökeskkonda ilma palgatõusu vajaduseta.
  
• Ettevõtte maine tõstmine. Modernne tööandja hoolib töötajast ning pakub tervise, heaolu ja arengu toetamiseks lisavõimalusi.
  
• Maksude optimeerimine. Mõningad erisoodustused on maksuvabad või maksustatakse soodsamalt kui rahaline palk.

Töötajale:

• Tulu lisavorm. Tervisekulude katmine või sportimisvõimalused suurendavad töötaja tervist ja võimekust pikemalt ja efektiivsemalt töötada.
  
• Isiklik areng. Koolituste ja täiendõppe võimalused aitavad kaasa karjääri kasvule.
  
• Töö- ja eraelu tasakaal. Paindlikud töötingimused, transpordikulude hüvitamine jms muudavad igapäevaelu lihtsamaks.

Erisoodustuste maksustamine

Erisoodustused on tööandjale täiendav maksukohustus. Üldreeglina tuleb erisoodustuse väärtuselt tasuda:

• Tulumaks 22/78
  
• Sotsiaalmaks (33%),
  
• Kui erisoodustus on seotud sõidukiga, siis vajadusel ka käibemaks.
  
  

Näiteks kui tööandja annab töötajale kinkekaardi väärtuses 100 eurot, tuleb tööandjal sellelt tasuda:

• Tulumaks: 100 × 22/78 = 28.21 €
  
• Sotsiaalmaks: (100 +  28.21) × 33% = 42.31 €
  
• Kokku maksukohustus:  70.52 €
  Seega kinkekaardi tegelik kulu tööandjale on  170.52 €.

Ettevõtjatele on väga oluline mõista, millised hüved on maksuvabad ja millised maksustatud, et hoiduda ootamatutest maksukohustustest. Seega oleme siin välja toonud ja lahti selgitanud mõned maksuvabad hüved, millega ettevõtjad võivad suure tõenäosusega kokku puutuda:

Tervise- ja spordikulude hüvitamine on maksuvaba kuni 100 euro ulatuses kvartalis (400€ aastas) töötaja kohta, kui kulud on dokumenteeritud ja vastavad seaduses toodud tingimustele (nt avaliku ujula kasutamine, taastusravi, tervisekindlustus, massaaž, hambaravi).

 Koolituskulud on maksuvabad, kui need on seotud töötaja tööülesannetega ja tööandjal on olemas vastavad tõendid. Maksuvabad hüved ei kajastu maksudeklaratsioonil, kuid piirmäära ületamisel tuleb ülejääk deklareerida TSD lisal 4 ning maksta sellelt tulumaks (22/78 põhimõttel) ja sotsiaalmaks (33%).

Ametiauto erasõitude puhul maksustatakse töötaja kasutusõigust kuumääraga, sõltuvalt auto mootori võimsusest ja vanusest. Uutel sõidukitel on erisoodustuse hind 1,96 eurot ühe kW kohta kuus ja üle viie aasta vanuse sõiduki puhul on see 1,47 eurot ühe kW kohta kuus. Eraldi arvestust (sõidupäevikut) ei ole enam nõutud, kuid kui erasõite ei toimu, tuleb see dokumenteerida. 

Näideks uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning sellelt arvutatakse maksud järgmiselt:

• Tulumaks: 372,40 × 22/78 = 105,04 €
• Sotsiaalmaks: (372,40 + 105,04) × 33% = 157,56 €
• Maksukohustus kokku on: 105,04 + 157,56 = 262,60 €

Kinkekaardid ja muud kingitused töötajale loetakse üldjuhul erisoodustuseks ning on täies ulatuses maksustatavad, v.a kingitused seoses töötaja isikliku tähtpäevaga (nt sünnipäev, tööjuubel) kuni 100 euro ulatuses aastas. Ka ühisüritused ja meened võivad olla maksuvabad, kui need on suunatud kogu kollektiivile ja jäävad mõistlikesse piiridesse.

Tööandja poolt korraldatud töötransport ja parkimine töö juures on maksuvabad, kui neid kasutatakse ainult tööga seotud liikumiseks ja need on korraldatud tööandja poolt. Samas, kui töötajale hüvitatakse isiklikud transpordi- või parkimiskulud (nt isikliku auto kasutamine kodu-töö vahelisel marsruudil), loetakse see maksustatavaks erisoodustuseks. Tööandja peaks alati säilitama selge dokumentatsiooni, mis tõendab kulude seotust tööga ja vastavust seadusele.

Kõik erisoodustused, mis on maksustatavad, tuleb deklareerida TSD lisal 4 hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks ning samaks kuupäevaks tuleb tasuda ka vastavad maksud. 

Soovitused ettevõtjale

1. Kaardista erisoodustused. Mida ja kellele pakute? Kas need vastavad maksuvabade hüvede tingimustele?
   
   
2. Dokumenteeri kõik kulud. Korralikud arved, koolitustõendid, sõidupäevikud ja lepingud aitavad vältida maksuprobleeme.
   
   
3. Konsulteeri raamatupidajaga. Tulumaksuseadus võib muutuda, seega tasub olla kursis ja vajadusel küsida professionaalset nõu.
   
   
4. Mõtle strateegiliselt. Iga erisoodustus peaks toetama ettevõtte eesmärke – töötajate hoidmine, produktiivsus, usalduslik töökultuur.

Kasuta spetsialisti abi

Siin artiklis on toodud olulisem info erisoodustusega seoses, millega on oluline kursis olla. Iga üksikjuhtumi kohta on hea alati meie töötajatega detailsemalt üle täpsustada, et vältida võimalikku arusaamatust või väärtõlgendust.