MAKSUMUUDATUSED ROOTSIS TEGUTSEVALE EESTI ETTEVÕTJALE (2021)

Nüüdseks pole vist ühelegi aktiivselt Rootsis tegutseval Eesti ettevõtjale märkamatuks jäänud, et alates 2021 jaanuarist jõustusid uued maksumuudatused Rootsis tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. Hakkasid kehtima uued tööjõu maksustamise reeglid. Võeti kasutusele mõiste „economic employer“ või „tegelik tööandja“. Selle uue mõistega tahetakse piirata välismaa ettevõtete 183-päeva töötamise reegli kuritarvitamist, et vältida maksude maksmist tööde tegemise riiki, ehk Rootsi. Maksumuudatused Rootsis on kaasa toonud selle, et väga paljud välismaa ettevõted peavad juba esimesest päevast alates maksma Rootsi saadetud töötajate eest tulumaksu Rootsi. Samuti on hakatud rangemini jõustama kohustust välismaa ettevõtetel registreerida endale F-skatt. Vastutus on pandud Rootsi ettevõtete õlgadele, kinni pidada 30% arvest mis on esitatud F-tax registreeringuta ettevõtte poolt. Tulemuseks on see, et Rootsi ettevõtted ei võta koostöö tegemiseks jutule ühtegi firmat kellel pole F-skatti.

Töötajate tulumaks Rootsi või Eesti – kuidas käituda?

Paljud välismaa ettevõtted lähetasid töötajaid Rootsi ja ei maksnud tulumaksu Rootsi, viidates 183-päeva reeglile, mis lubab välismaa ettevõtetel jätkata töötajate palkadelt tulumaksu maksmist kodumaa riiki, nii kaua kuni töötaja ei viibi Rootsis rohkem kui 183 päeva. Uus maksumuudatus Rootsis toob endaga kaasa selle, et nüüd nõuab SKV (Rootsi Maksuamet, Skatteverket) et kui „tegelik tööandja“ on Rootsi ettevõte, kellele välismaa ettevõte oma teenuseid müüb, ei saa kasutada 183-päeva reeglit. Jaanuari algusest loetakse tegelikuks tööandjaks seda ettevõtet, kes:

– tegelikult võtab palgakulud enda kanda;
– tagab töötajatele tööriistad ja töömaterjalid;
– määrab mitu töötajat tööde jaoks kasutatakse ja mis pädevustega töötajad kuhu tööle pannakse;
– otsustab kellel on õigus mingeid töid teha ja kellel on õigus koostööleping lõpetada;
– määrab puhkused ja töögraafikud;
– kellel on õigus töötajaid disiplineerida.

Lähtudes nendest kriteeriumitest tundus, et on päris mitu olukorda, kus Eesti ettevõte, kes on lähetanud oma töötajad Rootsi saab pidada tegelikuks tööandjaks. Rootsi klient tellib teenust ja sellega kaasnevat tulemust ning see on Eesti ettevõtte vastutus, kuidas saavutada soovitud tulemus. Ehk Rootsi klient oli minimaalselt seotud tööde teostamise korraldamisega.

Tänavu on aga erinevate asutuste (SKV, ID06, ametiühingud) tegutsemine ja reeglite jõustamine loonud olukorra, kus kõik ülalolevad kriteeriumid on tegeliku tööandja määramisel vähese tähtsusega. Uue aasta algusest kasutatakse kriteeriumit, mis muudab olukorda, kus Eesti ettevõttel on peaaegu võimatu ennast pidada tegelikuks tööandjaks.

Uute kriteeriumite järgi on tegelik tööandja ettevõte, kes vastustab tööplatsi eest, kus töid teostatakse.

SKV argumenteerib, et põhimääraja, kes on tegelik tööandja on see, kes omab, vastutab või saab kasu sellest, mida tööplatsil tehakse, kuhu ta on palganud välismaa ettevõtte tööd tegema. Vana kriteerium „kes määrab, kes mis töid teeb“ tõlgendatakse SKV poolt, et Rootsi ettevõte siiski kaudselt valib, kes töid teeb tema platsil, isegi kui teenuse osutaja valib oma töötajate seast, kes mida teeb. Rootsi klient valib kaudselt kõik Eesti ettevõtte töötajad oma platsile/objektile tööd tegema. Uued reeglid on teinud peaagu võimatuks välismaa ettevõtetel vältida maksustamist Rootsis. REEGEL ON: kui Rootsi klient on tegelik tööandja, peab välismaa ettevõtte, kes Rootsi kliendile teenuseid osutab (mida teostatakse Rootsi pinnal) deklareerima ja maksma oma töötajate palkade tulumaksud alates esimesest päevast Rootsi, kui tööd kestavad kauem kui 15 päeva järjest. 

Mis registreeringuid vaja läheb?

Paljud Eesti ettevõted kes Rootsi tegutsema lähevad on seotud ehitussektori, metsandussektori ja muude sektoritega, kus töö on füüsiline ja toimub koha peal. Nendel ettevõtetel on 99% juhtudel vaja registreerida ettevõttele:

  • F-skatt: Tõend, et ettevõte maksab ise oma töötajate makse. See näitab Rootsi kliendile, et ta ei pea muretsema, et SKV hakkab talt ostetud teenuste eest nõudma tulumaksude ja sotsiaalmaksude maksmist.
  • Tööandja registreering: võimaldab Eesti ettevõttel deklareerida ja maksta tööjõu makse Rootsi.
  • A-skatt või SINK-skatt: need registreeringud on mõeldud igale individuaalsele töötajale ja võimadaldavad ettevõttel maksta töötaja tulumakse Rootsi. A-skatt registreering tehakse töötajatele, kes viibivad Rootsis kauem kui 6 kuud 12 kuu perioodi jooksul. A-skatti tulumaksu määra arvestatakse Rootsi maksutabelite põhjal (ehk Rootsi standardtingimuste järgi). SINK-skatt taotletakse neile, kes viibivad Rootsis alla 6 kuu. SINK reeglite puhul on tulu maksu määr 25%. Mõlemad registreeringud viivad selleni, et SKV väljastab töötajale ajutise Rootsi isikukoodi, mille abil saab deklareerida ja maksta töötaja tulumaksu.

Muude ettevõtete puhul läheb tihtipeale samu registreeringuid vaja, aga sõltudes olukorrast võivad olla teised nüansid.

Maksumuudatused Rootsis – millised on erandid?

Välismaa ettevõtted, kes on palgatud Rootsis osutama teenust teisele välismaa ettevõtele, kellel puudub püsiv tegevuskoht, võib enamus juhtudel tegutseda vanade 183-päeva reeglite järgi ja jätkata tulumaksu maksmist Eesti, kuid ka seal on olulisi nüansse, mida peab arvesse võtma. 

Mida maksumuudatused Rootsis Eesti ettevõtja jaoks tähendavad?

Paljud proovivad vältida olukorra tekkimist, kus peab tutvuma kahe erineva riigi maksureeglite, raamatupidamistavade ja muude asjaoludega. See on arusaadav, sest kahes riigis tegutsemine ja sellega kaasnev bürokraatiareeglite järgimine tekitab nii rahalist kui ka ajalist lisakulu. Samas loob uute reeglite selgem jõustamine selgema olukorra, sest tekib vähem halle alasid ja vähem kõhklust, kuidas tuleks tegutseda.

Meie soovitus Eesti ettevõtjale on arvestada sellega, et iga päevaga muutub Rootsi Maksuameti tegevus üha enam efektiivsemaks ja ettevõtja, kes tahab minna Rootsi töid tegema peaks seda pidama iseenesest mõistetavaks, et ta peab järgima Rootsis tegutsedes ka Rootsi seadusandlusest tulenevaid norme. See nõuab aegsat planeerimist enne Rootsi turule sisenemist, sest seal on vajalik enne tööde alustamist teha oma ettevõttele mitmeid erinevaid registreeringuid ilma milleta korrektselt tööde tegemine ei ole võimalik.

Kui soovite Rootsi siseneda sujuvalt ja stressivabalt, võtke meiega ühendust! Koos loome tegutsemiskava, et kõik saaks õigeaegselt ja korrektselt tehtud.

Artikli koostas:

Ott Kerstna 
Wisecounter Rootsi kontori juhataja
ott@wisecounter.se